Teadvus kui peegelduv ruum
Inimene ei vaata maailma kunagi täiesti neutraalselt.
Ta näeb läbi oma kogemuste, hirmude, lootuste ja mälestuste. Sama sündmus võib ühele inimesele tunduda lõpuna ja teisele algusena.
See tähendab, et maailm ei peegeldu inimeses muutumatult.
Teadvus ise osaleb nähtava maailma kujunemises.
Kui inimene muutub, muutub sageli ka tema maailm.
Mitte tingimata väliselt. Linn võib jääda samaks. Toad võivad olla samad. Inimesed võivad olla samad. Kuid nende tähendus muutub.
Sellepärast räägitakse mõnikord ärkamisest või sisemisest nihkest. Mitte sellepärast, et inimene avastaks täiesti uue maailma, vaid sellepärast, et tema vaatamine muutub.
Võib-olla inimene ei ela ainult reaalsuses.
Võib-olla ta elab suhtes reaalsusega.
Ja see suhe peegeldab pidevalt tagasi seda, kes ta parasjagu on.
Ta näeb läbi oma kogemuste, hirmude, lootuste ja mälestuste. Sama sündmus võib ühele inimesele tunduda lõpuna ja teisele algusena.
See tähendab, et maailm ei peegeldu inimeses muutumatult.
Teadvus ise osaleb nähtava maailma kujunemises.
Kui inimene muutub, muutub sageli ka tema maailm.
Mitte tingimata väliselt. Linn võib jääda samaks. Toad võivad olla samad. Inimesed võivad olla samad. Kuid nende tähendus muutub.
Sellepärast räägitakse mõnikord ärkamisest või sisemisest nihkest. Mitte sellepärast, et inimene avastaks täiesti uue maailma, vaid sellepärast, et tema vaatamine muutub.
Võib-olla inimene ei ela ainult reaalsuses.
Võib-olla ta elab suhtes reaalsusega.
Ja see suhe peegeldab pidevalt tagasi seda, kes ta parasjagu on.
Kommentaarid
Postita kommentaar