Korduvad sõnad ja korduv inimene

Inimene kordab ennast rohkem, kui ta märkab.

Samad hirmud.
Samad otsingud.
Samad küsimused.

Aeg muutub, tehnoloogia muutub, keeled muutuvad — kuid inimese sisemised liikumised näivad korduvat läbi sajandite.

Sellepärast võivad väga vanad tekstid tunduda ootamatult kaasaegsed.

Inimene loeb neid ja tunneb:
„See puudutab mind.”

Võib-olla inimene ei muutu nii kiiresti, kui ta arvab.
Ja võib-olla ei ole see halb.

Sest kordustes peitub ka võimalus äratundmiseks.

Iga põlvkond küsib uuesti:
Kes ma olen?
Mida tähendab armastus?
Kas inimene on üksi?
Kas surm lõpetab kõik?

Ja iga põlvkond proovib neile küsimustele vastata omaenda keeles.

Võib-olla sellepärast kirjutataksegi kirju edasi.