Kes mõtleb inimese sees?
Inimene ütleb: „Ma mõtlen.”
Kuid mida see tegelikult tähendab?
Kas mõte sünnib inimese tahtest? Või ilmub ta inimese teadvusse nagu laine, mille alguspunkt jääb nähtamatuks?
Mõni mõte tundub olevat inimese enda jätk. Teine ilmub ootamatult, peaaegu võõrana. Vahel jõuab inimene lahenduseni hetkel, kui ta enam aktiivselt ei otsi. Vahel sünnib sügavaim taipamine hoopis vaikuses või unenäos.
Sellepärast on inimesed aegade jooksul tunnetanud, et teadvus võib olla suurem kui individuaalne mina.
Võib-olla inimene ei tooda kõiki mõtteid ise.
Võib-olla ta osaleb mõtlemises.
Nagu raadio ei loo muusikat, vaid võimaldab sellel kuuldavaks saada.
See ei tähenda, et inimene oleks passiivne või tähtsusetu. Vastupidi. Teadvus vajab inimest selleks, et kogemus saaks nähtava kuju.
Mõte ilma inimeseta võib jääda väljendamata.
Inimene ilma mõtteta võib jääda suunata.
Ja nende kohtumisel sünnib midagi, mida nimetatakse sisemiseks maailmaks.
Kuid mida see tegelikult tähendab?
Kas mõte sünnib inimese tahtest? Või ilmub ta inimese teadvusse nagu laine, mille alguspunkt jääb nähtamatuks?
Mõni mõte tundub olevat inimese enda jätk. Teine ilmub ootamatult, peaaegu võõrana. Vahel jõuab inimene lahenduseni hetkel, kui ta enam aktiivselt ei otsi. Vahel sünnib sügavaim taipamine hoopis vaikuses või unenäos.
Sellepärast on inimesed aegade jooksul tunnetanud, et teadvus võib olla suurem kui individuaalne mina.
Võib-olla inimene ei tooda kõiki mõtteid ise.
Võib-olla ta osaleb mõtlemises.
Nagu raadio ei loo muusikat, vaid võimaldab sellel kuuldavaks saada.
See ei tähenda, et inimene oleks passiivne või tähtsusetu. Vastupidi. Teadvus vajab inimest selleks, et kogemus saaks nähtava kuju.
Mõte ilma inimeseta võib jääda väljendamata.
Inimene ilma mõtteta võib jääda suunata.
Ja nende kohtumisel sünnib midagi, mida nimetatakse sisemiseks maailmaks.
Kommentaarid
Postita kommentaar