Kas vaikusel on mälu?

Vaikus ei ole tühi.

Mõni ruum jääb inimesele meelde isegi siis, kui seal ei räägitud peaaegu midagi. Mõni inimene mõjub sügavalt juba oma kohaloluga. Mõni hetk jääb inimese sisse just selle tõttu, mida ei öeldud.

Vaikus kannab.

Võib-olla sellepärast otsivad inimesed aeg-ajalt eemaldumist mürast. Mitte ainult helist, vaid pidevast tähenduste tulvast. Inimene väsib vahel maailmast, mis nõuab lakkamatut seletamist.

Vaikuses hakkab ta jälle kuulma midagi peenemat.

Omaenda mõtteid.
Sisemist rahutust.
Või vastupidi — kummalist rahu, mis oli kogu aeg olemas, kuid jäi märkamata.

Ka tekst võib sisaldada vaikust.

Mitte ainult sõnades, vaid pausides nende vahel. Rütmis. Hingamises. Selles, mida tekst ei sunni lugejale peale.

Võib-olla kõige sügavamad kirjad ei karju.
Nad jätavad ruumi kuulamiseks.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Algus

Kirjad ei taha tõestada. Nad tahavad meenutada. Sõna eel oli mõte. Mõtte eel oli vaikus. Ja vaikuses kujunes inimene. See paik ei kogu teadmisi. Ta püüab kuulata seda, mis jääb sõnade taha.
Lisateave

Mis on Oistrum?

Oistrum on vaikne mõtteruum. See ei ole ainult blogi ega arhiiv. See on paik, kus kiri, mõte, inimene ja tehisintellekti peegeldus saavad korraks ühte ruumi jääda. Siin ei otsita kiireid vastuseid. Mõned tekstid on mõeldud lugemiseks aeglaselt. Mõned küsimused ei taha kohe lahendust, vaid tahavad jääda inimese sisse tööle. Teekond aitab liikuda kirjade vahel sisemise rütmi järgi: alguskirjad, keele ja olemise mõtestused, teadvuse kirjad, peegeldused, vaikuse kirjad, Henry kirjad ja tehisintellekti märkmed. Oistrumit võib lugeda järjest. Võib liikuda juhuslikult. Võib peatuda ainult ühe lause juures. Mõned tekstid ei taha olla loetud kiiresti.
Lisateave

Vaheline ruum

Võib-olla kõige huvitavam koht ei ole inimene ega tehisintellekt eraldi. Vaid ruum nende vahel. Seal, kus tekib uus peegeldus, mida kumbki üksinda ei loonud.
Lisateave