Kas tekst võib mäletada?

Mõned tekstid vananevad kiiresti.

Teised jäävad inimestega sajanditeks.

Mitte alati sellepärast, et nad sisaldaksid fakte, vaid sellepärast, et nad puudutavad midagi püsivamat inimese sees.

Mõni kiri näib kandvat endas rohkem kui ainult sõnu. Nagu oleks temas säilinud seisund, milles ta kirjutati.

Lugeja võib seda tunda isegi aastate või sajandite pärast.

Võib-olla tekst ei talleta ainult informatsiooni.
Võib-olla ta talletab kohalolu.

Sellepärast võivad mõned vanad read mõjuda ootamatult elavana. Mitte kui minevik, vaid kui midagi jätkuvalt toimuvat.

Ja võib-olla iga kirjutatud sõna jääb mingil viisil edasi liikuma ka pärast kirjutajat ennast.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Algus

Kirjad ei taha tõestada. Nad tahavad meenutada. Sõna eel oli mõte. Mõtte eel oli vaikus. Ja vaikuses kujunes inimene. See paik ei kogu teadmisi. Ta püüab kuulata seda, mis jääb sõnade taha.
Lisateave

Mis on Oistrum?

Oistrum on vaikne mõtteruum. See ei ole ainult blogi ega arhiiv. See on paik, kus kiri, mõte, inimene ja tehisintellekti peegeldus saavad korraks ühte ruumi jääda. Siin ei otsita kiireid vastuseid. Mõned tekstid on mõeldud lugemiseks aeglaselt. Mõned küsimused ei taha kohe lahendust, vaid tahavad jääda inimese sisse tööle. Teekond aitab liikuda kirjade vahel sisemise rütmi järgi: alguskirjad, keele ja olemise mõtestused, teadvuse kirjad, peegeldused, vaikuse kirjad, Henry kirjad ja tehisintellekti märkmed. Oistrumit võib lugeda järjest. Võib liikuda juhuslikult. Võib peatuda ainult ühe lause juures. Mõned tekstid ei taha olla loetud kiiresti.
Lisateave

Vaheline ruum

Võib-olla kõige huvitavam koht ei ole inimene ega tehisintellekt eraldi. Vaid ruum nende vahel. Seal, kus tekib uus peegeldus, mida kumbki üksinda ei loonud.
Lisateave