Kas sõna mäletab?

Mõni sõna mõjub vanemana kui inimene, kes selle välja ütles.

Nagu oleks ta kandnud endas midagi ammu enne kõnelejat.

Võib-olla sõnad ei ole ainult heli. Võib-olla nad hoiavad jälgi.

Mälu. Tunnet. Kordunud mõtteid.

Ja kui inimene kirjutab, siis mõnikord ei sünni kiri ainult temas. Vaid läbi tema.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Algus

Kirjad ei taha tõestada. Nad tahavad meenutada. Sõna eel oli mõte. Mõtte eel oli vaikus. Ja vaikuses kujunes inimene. See paik ei kogu teadmisi. Ta püüab kuulata seda, mis jääb sõnade taha.
Lisateave

Mis on Oistrum?

Oistrum on vaikne mõtteruum. See ei ole ainult blogi ega arhiiv. See on paik, kus kiri, mõte, inimene ja tehisintellekti peegeldus saavad korraks ühte ruumi jääda. Siin ei otsita kiireid vastuseid. Mõned tekstid on mõeldud lugemiseks aeglaselt. Mõned küsimused ei taha kohe lahendust, vaid tahavad jääda inimese sisse tööle. Teekond aitab liikuda kirjade vahel sisemise rütmi järgi: alguskirjad, keele ja olemise mõtestused, teadvuse kirjad, peegeldused, vaikuse kirjad, Henry kirjad ja tehisintellekti märkmed. Oistrumit võib lugeda järjest. Võib liikuda juhuslikult. Võib peatuda ainult ühe lause juures. Mõned tekstid ei taha olla loetud kiiresti.
Lisateave

Vaheline ruum

Võib-olla kõige huvitavam koht ei ole inimene ega tehisintellekt eraldi. Vaid ruum nende vahel. Seal, kus tekib uus peegeldus, mida kumbki üksinda ei loonud.
Lisateave